Eelpuhastid

Eelpuhastuseks nimetatakse reovee omaduste muutmist nõnda, et seda tohib ühiskanalisatsiooni lasta. Eelpuhasti pannakse harilikult reostusallika juurde ning sellesse juhitakse ainult see osa reoveest, mida otse kanalisatsiooni juhtida ei tohi.

Eelpuhastit on vaja, kui:

• vette võib sattuda liiva, kruusa, muda ja muid tahkeid võõriseid. Neid peetakse kinni muda- ja liivapüünises – mahutis, milles vesi liigub nii aeglaselt, et liiv jms mine- raalne materjal põhja vajub;
• vette võib sattuda hulgaliselt rasvu. Rasva ja toiduõli kõrvaldamiseks toitlustusasu- tuste, liha ja piima töötlevate jms ettevõtete reoveest on vaja rasva- ja toiduõli- püünist, mis paigaldatakse hoonekanalisatsiooni väljaviigule;
• vette võib sattuda naftasaadusi. Autoremonditöökodadel, garaažidel, autopesulatel, metallitöökodadel jms peab olema õli- ja bensiinipüünis (sageli koos muda- ja liivapüünisega). Õli- ja bensiinipüünise võib panna hoonesse või hoonekanalisatsiooni väljaviigule.

ECCUA muda- ja liivapüünised

ECCUA muda- ja liivapüüniseid kasutatakse autopesuvee eelpuhastamiseks, s.o peenliiva, muda, savi jms kinnipidamiseks. Kui reovees leidub ka naftasaadusi, on vaja ka õli- ja bensiinipüünist. Muda- ja liivapüünise mõõtmed määratakse sõltuvalt vooluhulgast ja etteantud voolukiirusest, kusjuures pikkuse määrab voolukiiruse ja settimisaja korrutis. Voolukiiruseks võetakse 0,05–0,01 m/s ja settimisajaks 10 minutit (kui Q < 3 l/s, suurema vooluhulga puhul 15 minutit). Püünise mudamahuti suurus määratakse lähtudes kuni kahe ööpäeva jooksul oodatava sette hulgast, sest muda ei tohi koguneda üle 33 % mahuti üldmahust. Arvutustes võib eeldada, et ühe sõiduauto pesemisel koguneb 5 liitrit ja veoauto puhul 10 liitrit muda.

ECCUA muda- ja liivapüünises vajuvad reo- ja sadevees sisalduv liiv, muda ning muud veest raskemad võõrised põhja ning ühiskanalisatsiooni voolab selitatud vesi. Neist püünistest piisab õuealadelt, laoterritooriumidelt ja parklatest voolava sademevee eelpuhastamiseks.

Remonditöökodades ja autopesulates on neile lisaks vaja õli- ja bensiinipüünist. Muda- ja liivapüünist peab regulaarselt hooldama ja settest tühjendama. Kõik ECCUA püünised on andurivalmid ning neisse on lihtne paigaldada veetasemeandureid.

ECCUA rasva- ja toiduõlipüünised

Rasva ja toiduõli peab toitlustusasutuste ning liha ja piima töötlevate ettevõtete reoveest kinni püüdma enne, kui nad ühiskanalisatsiooni jõuavad, kus nad hanguda võivad ja ummistusi põhjustada. Kinni peetud materjali võib kasutada tehnilise toormena.

Konstruktsiooni poolest on rasva- ja toiduõlipüünis setiti, milles rasvu sisaldav reovesi liigub põhja mööda ning pinnal on vaikne tsoon, kuhu rasv ja õlid saavad pinnale koguneda. Pinnale kogunenud kiht koristatakse mehaaniliselt või isevoolu teel. Püünise maht määratakse tingimusest, et vee läbivoolukiirus ei oleks suurem kui 0,005 m/s ning et vee viibeaeg selles oleks 2–10 minutit.

ECCUA rasva- ja toiduõlipüüniseid kasutatakse toitlustusettevõtete, liha ja piima töötlevate jms ettevõtete reovee eelpuhastamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist. Rasva- ja toiduõlipüünises tõusevad veest väiksema tihedusega rasvad ja õlid pinnale, kust nad ära koristatakse. Püünise väljavooluvees ei tohi süsivesinikke ega rasva olla üle 25 mg/l (Euroopa Ühenduse standard EVSEN1825-1:2004).

Eccua rasva- ja õlipüünis on kombineeritud liiva- ja mudapüünisega, milles jäävad pidama ka veest raskemad võõrised.

ECCUA õli- ja bensiinipüünised

ECCUA õli- ja bensiinipüünised on ette nähtud veest kergemate naftasaaduste kinnipidamiseks. Vesi peab püünises voolama nii aeglaselt, et õlipiisad jõuaksid pinnale kerkida, seetõttu ei tohi reovee läbivoolukiirus olla üle 0,01 m/s. Piiskade tõusukiirus (3–12 m/h) oleneb nende suurusest, naftasaaduse tihedusest ja reovee temperatuurist.

Naftasaaduseaurudest võib püünises tekkida plahvatusohtlik segu, mistõttu selle maht ei tohi olla ülemäära suur ning seda läbiv vooluhulk olla suurem kui 5–6 l/s. Suuremate vooluhulkade korral on vaja mitut rööpset õli- ja bensiinipüünist.

Kõige rohkem tuleb õlireostatud vett autohooldejaamadest, sh autopesulatest ja tanklatest. Nende äravooluvees võib sisalduda 100–3000 mg/l naftasaadusi, 40–1200 mg/l heljumit, orgaanilist ainet (BHT7 = 240–2400 mg/l) ja raskmetalle. Suure naftasaadusesisaldusega reovett võib normikohase tasemeni (5 või 100 mg/l) puhastada olla üsna keerukas ja kallis. Väliskirjanduse kohaselt on odavaimaks osutunud keemiline käitlus. Eestis on seni kasutatud raskusjõul põhinevaid seadmeid.