Omapuhastid

Kui eramut, talu, suvilat, püsielamu- või suvilarühma ühiskanalisatsiooniga ühendada ei saa, tuleb rajada omakanalisatsioon ning reovesi puhastada omal krundil, s.o omapuhastis. Skandinaaviamaades loetakse omapuhastiks üht kuni viit peret teenindavat seadet.

Reoveepuhasti valitakse seatava eesmärgi, piirangute, majanduslike võimaluste, maatüki suuruse ja hüdrogeoloogiliste olude järgi. Valik võib oleneda isegi sellest, kui kiiresti on puhastit vaja.

Puhastamisviis oleneb teenindatavate inimeste arvust ja sellest, kas on tegemist puhkevõi püsiasustusega: maasseimmutus sobib 3–5 inimese elamule või 6–20 inimese suvilarühmale, püsielamurühmale peamiselt pinnasfi lter. Soomes soovitatakse mõlemal juhul kuivkäimlat, Rootsis püsielamutele ka vesiklosetti. Kompaktset biopuhastit (biofi ltrit või aktiivmudaseadet) soovitatakse alles siis, kui inimesi on 21–100 ja pinnases puhastada ei saa.

Ühe pere reovett (kuni 1 m3 /d) on soovitatav puhastada omal krundil olevas pinnaspuhastis. Kui reovett on üle 1 m3 /d, sobivad põhipuhastiks ka biokilepuhastid ja täidisega aerotankid, mis taluvad hästi koormuse lühiajalist kõikumist. Aktiivmudapuhastusest on soovitatav hoiduda, sest tavalised aerotankid ei talu suuri koormusekõikumisi ega elektrivoolu- või juurdevoolukatkestusi (nt pererahva puhkusereiside ajal).

Aktiivmudaprotsess on tundlik ka olmekemikaalide suhtes. Kui reovett on alla 5 m3 /d, võib valida ka biotiigi, mille puhverdusvõime on suur ning mis ei karda koormuse kõikumist. Biotiik tuleb kindlasti mõõtmestada talveolude järgi. Pinnaspuhastitest ja biotiikidest on lähemalt juttu raamatus Omaveevärk ja omakanalisatsioon.

Septik

Olgu omapuhasti milline tahes, igal juhul peab selle ees olema septik. Septik on pealt kinnine setiti, mille põhja sadestunud settes sisalduv orgaaniline aine laguneb anaeroobsete bakterite toimel. Enamik heljumist koguneb septiku põhja ning pinnale tekib koorik, mis koosneb reovees olnud rasvast, õlist ja käärimisgaasi pinnale tõstetud settest. Vesi pääseb septikust välja pinnakooriku alusest selginud vee kihist. Jämeheljum ei tohi edasi pääseda, 34 Mahutid, kaevpumplad ja reoveepuhastid 2010 sest see häirib biopuhasti toimimist (ajab nt pinnaspuhasti kiiresti umbe). Õigesti projekteeritud ja hooldatud septikust jääb pidama 70 % heljumist, reovee BHT väheneb 10–30 % ning lämmastiku- ja fosforisisaldus kuni 20 %.

Septik peab olema veetihe ja ventileeritav. Neid nõudeid rahuldavad plastist või klaasplastist valmisseptikud, mis on kerged vedada ja lihtsad paigaldada ning mille tuulutustoru ulatub kas maapinnale või ühendatakse hoonekanalisatsiooni tuulutuspüstikuga. Septiku maht sõltub reovee hulgast ja sellest, kas hoones on vesiklosett või mitte. Septik jaguneb kaheks või kolmeks kambriks, suvilas võib kõne alla tulla ühekambriline septik. Reovee soovitatav viibeaeg septikus on 2–3 päeva, mitte aga alla ühe ööpäeva. Mida rohkem koguneb septikusse setet, seda lühemaks jääb viibeaeg. Vesiklosetita elamu reoveesette koguseks on mõõdetud 40–60 liitrit inimese kohta aastas, vesiklosetist tuleb 35–165 l/a, kokku seega 75–225 l/a. Järelikult peaks kolmeosalise septiku vee maht olema vähemalt 600 liitrit elaniku kohta ning septiku kogumaht ei tohiks jääda alla 2,5 m3 . Keskmise suurusega pere (kuni 5 inimest) vesiklosetiga elamule soovitatakse septikut mahuga 4 m3 , kuivkäimlaga elamule 2 m3 ning suvilale vastavalt 2 ja 3 m3 . Setet peab korrapäraselt ära vedama – kord või kaks aastas.